Varasem mänguvalik paistis sageli silma mängukoha või seadme järgi: mängija nägi enda ees kindlat masinat või ekraani. Veebikeskkonnas võivad kõrvuti olla eri kujunduse, reeglistiku ja mänguviisiga valikud. Muutus ei puuduta ainult ekraani suurust, vaid ka seda, kuidas mänge liigitatakse, esitatakse ja eri seadmetel kasutatakse.

Eesti veebikasiinode mänguvalikut saab vaadelda ühe näitena sellest, kuidas erinevad mängutüübid koonduvad digitaalsesse keskkonda; https://uuedkasiinodeestis.ee/ aitab seda laiemat konteksti siduda seadmete arenguga. Valiku ülesehitust mõjutavad nii mängude eri vormid kui ka viis, kuidas need arvuti-, tahvelarvuti- ja telefoniekraanile kohandatakse.

Mängude mitmekesisus vormi järgi

Veebikasiinode mänguvalikuid saab liigitada mängumehaanika alusel. Mänguautomaadid kasutavad tavaliselt pöörlevaid rulle ja sümboleid, laua- ning kaardimängudes on keskne reeglistik ja panuste või otsuste järjestus. Eesti Patendiamet käsitleb autoriõigusega seotud organisatsioone, mis kuuluvad mängude loomise ja levitamise laiemasse valdkonda. Digimängude ülesehitus võib olla voorupõhine või korduva tsükliga.

Teine liigitus lähtub esitlusviisist. Lihtsama kujundusega mängud seavad esiplaanile sümbolid, nupud ja tulemuse kuvamise. Temaatilisemates variantides lisanduvad taustad, animatsioonid ja helid, mis annavad mängule terviklikuma visuaalse ilme. Mõlemad lähenemised võivad kasutada sarnaseid põhimehhanisme, kuid erinevad teabe tiheduse ja ekraanil liikumise poolest.

  • Mängumehaanika: rullidel, kaartidel, laual või voorudel põhinev ülesehitus.
  • Esitlus: lihtne funktsionaalne vaade või detailsem temaatiline kujundus.
  • Interaktsioon: valikud, mis nõuavad ekraanil ühe või mitme juhtimisvahendi kasutamist.

Mängude visuaalse mitmekesisuse mõistmiseks aitab tähele panna illustratsiooni ja animatsiooni rolli digitaalses meedias. Eesti Kunstnike Liit tutvustab Tokyo näitust „Baltic Island”, kus esitletakse Eesti, Läti ja Leedu illustratsiooni ning animatsiooni. Mängudes võivad sarnased kujundusvahendid toetada teemade ja tegevuste selget esitamist eri ekraanisuurustel ning aidata luua visuaalselt eristuvaid mängukeskkondi.

Seadmed kui mängukogemuse kujundajad

Lauaarvuti suurem ekraan võimaldab kuvada korraga rohkem mänguteavet ja juhtnuppe, näiteks mängulauda, reeglitega seotud sümboleid ning lisavalikuid. Väiksemal telefoniekraanil kohandatakse sisu sageli ümber, et mänguväli oleks hõlpsasti jälgitav ja kasutatav. Justiits- ja Digiministeerium avaldab digivaldkonna analüüse ja uuringuid, mis aitavad kirjeldada digitaalsete teenuste kasutuskeskkonda. Menüüd ja lisateave võivad paikneda eraldi vaadetes või avaneda kasutaja valikul.

Tahvelarvuti jääb nende kahe vormi vahele. Selle ekraan võimaldab kasutada avaramat paigutust kui telefonil, kuid seadme puutejuhtimine muudab nuppude suuruse ja vahekauguse oluliseks. Sama mäng võib eri seadmetel säilitada oma reeglid, kuid esitada juhtimise ja lisateabe erinevas järjekorras.

Seadmete levik on seotud ka sideühenduse võimaluste ja digiteenuste kasutusega. Justiits- ja Digiministeeriumi lehel tutvustatakse 2024. aasta uuringut sideühenduse tulevikusuundumuste, uute tehnoloogiate ja nende kasutusvõimaluste kohta Eestis, samuti maapiirkondade kiire internetiühenduse arendamist. Selline laiem ühenduvuse kontekst aitab selgitada, miks võrgupõhiste teenuste kujundamisel arvestatakse erinevate seadmete ja ühendusoludega.

Ekraanisuurusest kaugemale ulatuvad kohandused

Seadmetele kohandamine hõlmab enamat kui elementide väiksemaks muutmist. Puuteekraanil kasutatakse sõrmega valitavaid nuppe, arvutis aga võib juhtimine tugineda hiirele ja klaviatuurile. Teksti suurus, kontrast, animatsioonide tempo ja teabe paiknemine mõjutavad, kui hõlpsalt kasutaja mängu põhiosa eristab.

Oluline on ka see, milline teave on mängu käigus nähtav. Reeglid, panuse valik ja mängu olek peavad moodustama arusaadava terviku, sõltumata ekraani suurusest. Väiksemal pinnal võib osa abiteavet avaneda eraldi, kuid põhitegevus peab jääma selgelt jälgitavaks. Nii säilib eri seadmetes sama mängu loogika, kuigi kasutajaliides võib olla erinev.

Digitaalse mängu kujundamisel on tähtis ka autoriõigustega seotud tööjaotus. Eesti Patendiameti autoriõiguse organisatsioonide leht tutvustab muu hulgas audiovisuaalautorite kollektiivset esindamist ning kirjeldab Eesti Kinoliidu rolli professionaalse ühendusena. Mängude loomisel võivad visuaalsete ja audiovisuaalsete elementide eest vastutada eri valdkondade tegijad, mistõttu kuuluvad kujundus ja selle kasutus laiemasse loometöö korraldusse.

Mitmekesisuse praktiline tähendus

Veebikeskkond ühendab mängutüüpe, millel on erinev tempo, reeglistik ja kujundus. Seadmete rohkus lisab sellele veel ühe mõõtme: sama valik peab olema leitav ja kasutatav eri ekraanidel. Seetõttu sõltub mängude digitaalne esitus nii sisust kui ka sellest, kuidas menüüd, juhtimine ja teave seadme järgi paigutatakse.

Disainitöö konkreetne järeldus on lihtne: sama mängu põhitegevus, nupud ja vajalik teave tuleb kavandada esmalt selge hierarhiana ning seejärel paigutada eraldi sobivalt arvuti-, tahvelarvuti- ja telefoniekraanile.